Keelekohvik Tarmo Tammistega

Narva eesti keele majal on suur rõõm alustada keelekohvikutega. Esimesse keelekohvikusse kutsusime väljapaistva külalise – endise linnapea Tarmo Tammiste. Peame oluliseks, et meie keelekohvikutes on õdus õhkkond. Et inimesed ning ka külalised tunneksid ennast vabalt. Taipasime, et härra Tammiste oli siiralt huvitatud eestikeelsest arutelust linnakodanikega.

Avatud südamega kuulas ta, et mida osalejad teeksid teeksid, kui nemad oleksid linnapea. Kes soovis luua veeparki, kes teha kiironge, kes ehitada bussijaama. Härra Tammiste selgitas, kas sellised asjad on üldse võimalikud.

Inimestel oli võimalik samuti küsida endise linnapea isikliku elu kohta. Teada saada, et ta mängib lotot ja unistab miljoni võidust. Kuidas ta ikkagi vene keele ära õppis? Kas te teadsite, kelleks ta tahtis lapsena saada? Teehöövli juhiks!

Kolmandas osas said keelekohvikus osalejad arutleda endise linnapeaga Narva tuleviku puudutavate teemade üle. Mida saaksid linnakodanikud teha Narva jaoks? Kuidas tuua rohkem eestlasi Narva? Milliseid investeeringuid vajab Narva? Kas Narval on kunagi võimalik saada kultuuripealinnaks? Need olid mõned mitmetest küsimustest, mille üle arutati.

See oli ilusa eesti keele, ausate mõttede ja vastastikkuse sõbralikkuse õhtu. Ootame Teid juba järgmisesse keelekohvikusse!

Kirjutas Krismar Rosin

Advertisements

Õppija meenutused Saaremaalt

Tekst on toimetamata, autentsel kujul.

Me elasime Hotellis Saaremaa Mändjalas, kus meid õpetaja Monika võttis südamlikult vastu. Ta oli sõbralikult, tal oli alati hea tuju! Hotell asub mere lähedal ilusas männimetsas. Ümbritsev loodus ja rand ka ilusad. Hotellis hommikusöök on väga maitsev, meeldiv teenindus. Sõbralik ja abivalmis teenindav personal. Majutusasutuse asukoht ka väga meeldis. Toad on mugavad. Olid ka peretoad. Lastele meeldis oma tuba teisel korrusel.

Me tutvusime kõige vaatamisväärsustega, mis on Saaremaal.

23.08 Me sõitsime bussiga marsruudil Narva Vaba Lava – Virtsu sadam. Edasi Virtsu sadamast Muhu Janalinnufarmi. Muhu Jaanalinnufarm on loomapark, kus elavad jaanalinnud, sebrad, punakängurud, emud, alpakad, ponid ja jänkud. Külastasime ka suveniiripoodi – leidsime sealt huvitavaid tooteid, mis on seotud farmi loomadega. Lastele meeldis väga seal. Kõiki loomi nägid lähedalt. Kõik olid Janalinnufarmiga rahul.

24.08 Bussiga sõitsime Angla tuulikutemäkke ja pärandkultuurikeskusse, kus asub 5 tuulikut. Pärandkultuurikeskuses toimus meie jaoks käsitööpäeva. Ühed tegid kadakast kuumaaluseid, teised värvilisi kujukesi viltisid. Kõik muud töötasid dolomiidi toas. Pärast seda me degusteerisime Angla rukkileiba ja taimeteed. Jõime taimeteed ja kuulasime perenaise juttu. Kõik on väga meeldinud.

Ka külastasime Kaali Külastuskeskuse, kus vaatasime meteoriidikraatri ja tutvusime külastuskeskusega.

Lõunastasime Kaali trahteris, kus olid väga ilusad taldrikud keraamikast. Me istusime ilusas saalis ja sõime maisvat tervislikku toitu. Kui söögilauast tõusti, oli kõigil hea tuju. Õhtuks tulime tagasi hotelli, kus toimus keelekohviku ja õhtusöögi.

25.08. pärast hommikusööki sõitsime hotellist Saksa talupoodi ja farmi külastusesse. Jagasime kogu gruppi pooleks. Esimene grupp tegi jäätist ja teine grupp jäätiste jaoks vahvleid. Pärast seda grupid vahetasid. See oli huvitavalt ja põnevalt. Mulle see eriti meeldis, sest kodus ma ise teen jäätist. Mina olin rahul, sellepärast et sain uue retsepti teada.

Peale selle külastasime farmi, kus elavad koduloomid. Meid kostitati, sõime õunasid, pirne ja juuste. Pärast seda me jalle tulime tagasi Saksa talupoodi, kus jäätis juba oli valmis. Vahvlitopsijäätis oli maitsev! Kõik olid suurepärases meeleolus.

Päras seda oli sõit Panga pangal. Seal oli keeleõpe looduses. Me uuesti saime ülisanded kätte. Vabal ajal me matkasime. Kõik olid väsinud, aga matkaga rahul. Lõunasöök oli Panga pangal. Õhtul hotellis oli keelekohvik. Iga päev pidime päevikut pidama ja uusi eestikeelseid sõnu meelde jätma.

26.08. Pärast hommikusööki, me uuesti sõitsime hotellist. Sellel päeval me olime Good Karma Seebikotta ja linnuses Kuressares. Me koos lastega vaatasime ja pärast teegime endale seebi. Igaüks valis endale erinevad essentsid, mis me panime seepi. Oli väga huvitav. Täiskasvanu tundis end lapsena. Lõunasöök oli looduses. Pärast seda me külastasime lossi Kuresaares. Sellel korral me otsisime lossis vastusi küsimustele, mis olid ristsõnas. Õhtusöök oli Kuressares Kuursaalis.

27.08. Oli õppereis Sõrve poolsaarel. See oli väga ilus! See oli tore! Eriti mulle meeldis vaade tuletornilt! Sõrve säärelt igaüks korjas endale õhtuseks meisterdamise töötoaks õnnetoovaid auguga kive. Edasi me olime militaarmuuseumis, Stebeli rannakaitse patarei juures, Ohessaare pangal ja Tehumardi memoriaali vaatamas.

Õhtul oli soovijatele saunakülastus hotellis.

28.08. Terve päev olime hotellis. Keelekohvikus lapsed koos vanematega said midagi meisterdada. Sellel päeval ma võitsin tai massaž, kõige sisukama päeviku kirjutamise eest. Massaž Kimi käe all oli suurepärane. Jäin väga rahul. Õhtul me koos kokaga valmistasime õhtusööki. Mina sõbrannaga küpsetasime õunadega piruka.

Järgmisel päeval me tulime tagasi koju.

Väga kiiresti lendasid päevad Saaremaal. Äitah kõigile inimestele, kes korraldasid selle reisi. Suur tänu Monikale, kes oli koostanud väga põneva programmi!

Ma olen väga rõõm, et külastasin Saaremaa! Ma olen õnnelik, et olen sattunud Saaremaa õppe- ja keelekümblusreissi. See oli parim võimalus, eesti keelt praktiseerida. Laagris mul on kadunud hirm rääkida eesti keeles! Isegi minu abikaasa, kes ei õppinud mitte kunagi eesti keelt, hakkas natuke aru saama, et räägib Monika. Kui me käisime kodus, ta ütles aga kindlalt, et on vaja oppida eesti keelt. Õpetajad suhtusid meiesse väga sõbralikult. Meil vedas ilmaga, õues oli umbes 25 kraadi sooja, maailm on kaunis!

Tundus mulle, et ma olen muinasjuttu sattunud! Nüüd näen unes sageli Saaremaa!

Elena Lušina

Kuidas me Saaremaal öppisime..

Keeleõppereis Saaremaale 23. augustist kuni 29. augustini

Milline rõõm on eesti keelt õppida Saaremaal, nautides samal ajal mahedat merebriisi ja puhastada kopse kadakate vahel! Just selline võimalus avaneski viiekümnel narvakal, kes kõik peredega nädalaks Saaremaale sõitsid, et koos keelekümmelda. Lisaks kultuuriprogrammile said õppijad igal õhtul osaleda ka keelekohvikus, kus päeva muljed-elamused kokku võeti.

Narva eesti keele maja õpetaja Monika oli koostanud  väga põneva programmi. Kui palju elevust tekitas Muhu jaanalinnufarm, kus igaüks sai jaanalinde toita!  “Jaanalind” oli esimene uus eestikeelne sõna, mille pisikesed eesti keele õppijad ära õppisid. 

Õppijatele meeldis, et oli päevi, kus sai koos midagi meisterdada. Angla tuulikute juures oli valida kolme töötoa vahel. Mehed ja noorsandid tegid õhinal kadakast kuumaaluseid, samal ajal kui naised värvilisi kujukesi viltisid. Nii mehi kui ka naisi jagus ka dolomiidi töötuppa. Kelle käsitöö kiiresti valmis, võis kitsesid toita või tuulikutes uudistada.

Keegi meist ei unusta idüllilist Good Kaarma seebikoda, kus igaüks meisterdas taluvaikuses endale seebi – sellise seebi, mis kõigile hea karma kaasa tõi 🙂 Kui rahustav oli pärast seda maitsta tervislikku läätsesuppi ja visata pilk ümbritsevale karjamaale…

Kellelegi jälle meeldis Panga pangal maalida. Õpetaja Julia hoolikate näpunäidete abil sündisid loodusvaated: ilusad rannad ja metsad.  Muidugi valmis ka veider Potsataja! 

Sõrve säärelt korjasid õppijad endale õhtuseks meisterdamise töötoaks õnnetoovaid auguga kive. Nendel palavatel päikeselistel päevadel said õppijad Saksa talupoes kätt proovida ka jäätise valmistamisel. Omatehtud vahvel ja maasikajäätis sobisid kuuma päeva nagu rusikas…  silma… tähendab… nagu jäätis suvisesse Saaremaa päeva. Tublimad jätsid isegi retsepti meelde ja lubasid kodus proovida.

Kuressaares said aga õppijad oma keeleoskuse kauplustes-kohvikutes proovile panna ja saarlastega eesti keeles suhelda. Tore oli uudistada ka kindluses ja kirjutada teemantluuletusi.


Iga päev pidid õppijad päevikut pidama ja uusi eestikeelseid sõnu meelde jätma. Tore oli tõdeda, et üks õppija suutis ära õppida lausa 40 uut sõna! Ära ei saa unustada ka viimast õhtut, kus koka juhendamisel tehti koos süüa! Kui maitsvad kanavardad ja ahjukartulid meil sündisid!

Saaremaa õppe- ja keelekümblusreis oli parim võimalus Narvast pärit peredel eesti keelt praktiseerida. Eesti keel sai nii omaks ja osalejate enesekindlus rääkimisel kasvas. Eesti keel sai nende alateadvuse ja vereringe osaks. Nagu ütles üks õppija: “ma näen juba eesti keelt unes.” Et keele õppimine algab huvist kultuuri vastu, siis Saaremaa keelereis pakkus just mõlemat: nii kultuuri- kui ka keeleprogrammi.

Kuidas aga võtavad meie keelelaagri kokku meie õppijad?

 Aleksandra Laanemaa:

“Elu saartel on eriline – siin hakkab aeg teistmoodi käima. Muhu saarel aeg puhkab, Saaremaal aeg aga suisa peatub. Saarlased elavad oma igapäevast harmoonilist elu koos loodusega ja meil on vedanud, saades korraks sellest elust osa. Saime palju positiivseid emotsioone, mis jäävad pikaks ajaks meie mällu ja südamesse. 

Olime lummatud looduse ilust, siin puhkavad nii hing kui keha ja  seda ilu võiks nautida igavesti.

Mõnus atmosfäär ja lahked õpetajad aitasid teadmisi paremini omandada.”

Alena Fedosova:

“Koht, kuhu tahan ikka ja jälle tagasi pöörduda – see on Saaremaa, suurim saar Eestis. See on koht, kus saate puhata linna sebimisest, olla üksi oma mõtetega. See on koht, kus mööda mereranda jalutades, loodust ja puhast õhku nautides saate inspiratsiooni uutest loomingulistest ideedest. Jah, see kõik on imeline, see kõik on Saaremaa. Nii veetsin viimast 6 suvepäeva seal.

Hiljuti käisin koos eesti keele majaga Saaremaal ja nüüd ma tahan teiega jagada oma emotsioone ja mõtteid sellest reisist. Reisil osalejatena olid inimesed, kes tahavad õppida eesti keelt rääkima. Ja minu arvates on see reis unikaalne võimalus puhata ja täiendada oma eesti keele oskust (улучшить навыки в изучении эстонского языка). On hea, et reis on kavandatud (planeeritud) perele, mis tähendab, et selles saavad osaleda nii täiskasvanud kui ka lapsed. 

Programmis oli palju erinevaid huvitavaid üritusi. Esimesel päeval (reedel) tutvusime me omavahel, ja sõitsime jaanalinnufarmi, kus saab vaadata jaanalinde, ponisid, känguruid, sebrasid ja palju teisi loomi. Laupäeval me käisime Angla tuulikumäel ja pärandkultuurikeskuses, kus me tegime suveniire, ja pärast me olime Kaali meteoriidikraatris. Järgmisel päeval me tutvusime Saksa talupoega Kiratsi külas, kus saime teada, kuidas valmistada kõige maitsvamat ja tervislikumat jäätist. Pärast seda me käisime Panga pangal, kus me maalisime ja nautisime loodust. Esmaspäeval me osalesime interaktiivses  viktoriinis Kuressaare linnuses, mis aitas lossi paremini tunda. Edasi me läksime seepi tegema Good Kaarma Seebikotta. See oli minu jaoks uus kogemus, ma pole kunagi proovinud teha seepi, kuid mulle see tõesti meeldis. Järgmisel päeval me sõitsime ekskursioonile Sõrve poolsaarele, me olime Salme külas, Sõrve külastuskeskuses ja tuletornis, militaarmuuseumis, Stebeli rannakaitse patarei juures, Ohessaare pangal ja Tehumardi memoriaali vaatamas. Kõige rohkem mulle meeldis Stebeli rannakaitse patareis ja Sõrve tuletornis, kust avaneb ilus vaade. 

Oli kasulik, et igal päeval oli meil keelekohvik, kus mängisime lauamänge, õppisime uusi sõnu ja arutasime, mis me tol päeval tegime, kus me olime ja mida nägime. 

Viimasel päeval sõitsime saarel sõpradega jalgratastega ja õhtul küpsetas kogu rühm õhtusööki. Mulle tundub, et õhtusöögi valmistamine ja koos töötamine on meid kõiki veelgi enam ühendanud ( объединили всех нас еще больше). 

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus seda saart külastada, nautida loodust ja vestelda uute ja huvitavate inimestega. Olen väga tänulik reisi korraldajatele ja kõigile inimestele, kes on kogu selle nädala jooksul olid minuga, tänu kellele ma alati naersin ja teistele seda positiivseid emotsioone jagasin. Suur tänu teile kõigile!”

Mõtteid pani kirja Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin ja Tallinna eesti keele maja õpetaja Krista Tukk. Pildid Mari Taalmann.

Kuidas me Pärnus ja Narvas räppisime..

Ammu teada, et räpp ühendab rahvuseid. Vaadakem kasvõi seda, kuidas Nublu uus lugu nädalaga hitiks sai. Narvas ringi jalutades kuuleb mõlemas keeles inimesi loo üle arutamas.

Ka Narva eesti keele majal oli hea meel räpisõprust toetada. Selleks võtsime Kohtla-Järve grupeeringu kaasa Pärnu, et sealse EPT´ga muusikat teha. Koostöös sündis väga kihvt lugu SÕBRAD, mida saab kuulata siit:

Koostöös sündinud lugu.

Muidugi tahtsime ka Pärnu vähemusrahvuseid räpiteemal harida. Meie õnneks tuli räpiteemalisse keelekohvikusse kohale ligi 20 inimest, mõned neist endised või praegused eesti keele õpetajad. Räppisid nii EPT kui ka SYGE GANG´I poisid. Koos sai murda ka räpistereotüüpe, nagu:

  • Räpp-muusikaga tegelevad ainult kriminaalid.
  • Räppmuusikat ei kuula haritud inimesed.
  • Räppmuusikud teenivad palju raha.
  • Räppmuusika on 10 aastat vana.
  • Räpparitel on palju naisi.
Pärnu keelekohvik

Augustikuus aga sõitis EPT Narva, et Vaba Lavas koos SYGE GANG´iga kontsert anda. Millise võimsa heli ja produktsiooni tagas Vaba Lava meeskond! Kui lahedalt pritsisid mõlemad grupeeringud laval riime! Tore, et räpipeole jõudsid kohale ka huvilised Kohtla-Järvelt ning Jõhvist. Küll aga olime kurvad, et laupäevasesse keelekohvikusse jõudis kohale ainult 1 inimene! Narva eesti keele maja võtab seda kui väljakutset ning jätkab eestikeelse räpi populariseerimist Ida-Virumaal.

EPT´l oli hea meal Narvas esineda..

Kuidas me Saaremaaga söbraks saime

10.‒16. juunil 2019 käis Narva eesti keele maja koos oma õppijatega Saaremaal keelekümblemas. Iga päev kirjutasid osalejad päevikut selle kohta, mida nad nägid ja kogesid. Iga päev oli ka ülesanne ära õppida kolm uut sõna ning leida vastus ühele külastatud paikadega seotud küsimusele või siis ise üks küsimus küsida. Altpoolt leiategi mõnusa kollaaži sellest reisist, kus on nii muljeid, illustratsioone kui ka poeetilisi kirjeldusi, isegi ood Kaali järvele. Nautige!!!

Päevikutes on enamal või vähemal määral kohendatud grammatikat, sõnajärg ja sõnade valik on samaks jäetud.

Tere, minu kallis päevik! Tahan sulle kirjutada oma reisist Saaremaale.

10.06, ESMASPÄEV: hea seltskond, jaanalinnud ja kuuskend aastat õlletegu

Esimene päev oli väga pikk. Me sõitsime bussiga ja praamiga. Kõigepealt me külastasime jaanalinnufarmi, siis ma esimene kord nägin jaanalindu. Pärast seda me olime Pihtla õlletoas. Pärast me tulime hotelli, seal me olime keelekohvikus, siis me tutvusime. Mulle meeldib meie grupp. Lõpuks oli väga maitsev õhtusöök.

(Svetlana J)

Esimene päev oli pikk ja huvitav. Kõigepealt tahan märkida, et meil on väga hea meeskond. Me mängisime (õpetaja) Marinaga mängu ja palju suhtlesime. Siis me külastasime jaanalinnufarmi, kus kuulsin palju infot lindude kohta, tema munadest ja elust.

Pärast seda tutvusime õllemeistriga ja tema tegevustega. Ma jõin Saaremaa õlut. Lõpuks ma sõitsin hotelli, kus oli väga maitsev õhtusöök ja ma sõin kooki rabarbariga, mis oli fanatastiline. Ma tundsin ennast imeliselt. Minu puhkus algas tore!

(Natalja)

Esimene päev oli väga pikk ja raske. Mina tõusin hommikul väga vara ja ootasin bussi, mis sõitis Saaremaale. Bussis oli juba palju inimesi, kes õpivad eesti keelt. Pärast oli pikk tee praamini. Praamis kõht oli juba tühi ja ma sõin maitsvat toitu. Me sõitsime Saaremaale Muhu saare kaudu. Seal oli esimene peatus jaanalinnu farmis. Ma nägin seal jaanalinde, sebrasid ja känguruid. Pärast oli nii lõbus peatus, kus me jõime õlut.  See päev tõi mulle palju uusi tutvumisi ja see oli väga ilus päev.

(Svetlana Ch)

Hommikul ma ärkasin väga vara ja ei suutnud rohkem magama jääda nagu alati, kui ees ootab mingi põnev reis. Kui sa veedad päeva kaks kolmandikku bussis, see on alati väga väsitav. Sa sööd, jood, vaatad aknast välja ja mõtled: millal tuleme, lõppude lõpuks? Hea oli see, et meiega sõitis suurepärane kaaslane: koer. Minu jaoks loom on alati suur rõõm ja positiiv. Ja meie tore õpetaja Marina aitas meid aega lühendada mängides meiega. See naljakas viktoriin tõi meile palju lõbusaid hetki. Me jõudsime Saaremaale juba päeva teisel poolel. Esialgu käisime Muhu jaanalinnufarmis, kus nägime eksootilisi loomi nagu jaanalinnud, sebrad, alpakad jne. Pildistasin neid hea meelega ja saatsin pilte oma sõbrale, kes hakkas kohe ironiseerima ja vastas mulle, et mina olen alpakaga sarnane! 🙂 Pärast sõitsime jälle bussiga Pihtla õlletuppa.Vaatamata sellele, et olin väsinud, märkasin, et Saaremaa on tõesti looduslikult kaunis paik. Õlletoas me proovisime kuulsat Saaremaa õlut. Tunnistan, et minu jaoks kõik maailma õlu on hoopis samasugune, aga peremees on suur, tubli, sõbralik ja töökas nagu tema äi, kes on tegelenud õllega kuuskend aastat!

Hotelli jõudsime juba peale kuut. Mul on tore naaber Maria, elame koos uhkes kahekorruselises toas nagu kuningannad ilusas hotellis mere ääres. Mida veel soovida? Kahju on see, et pole võimalust kohvi toas juua. 😦

(Tatjana S)

11.06, TEISIPÄEV: Kes elab Kaali kraatris?

Teine päev oli väga huvitav. Ma tulime Angla hotelli. Ma tegin kuumaaluse. Võtan aluse ja valin sobivad kadakarattad. Mulle meeldib töötada puuga. Pärast tulime Kaali külastuskeskusesse. Vaatasime Kaali meteoriidikraatrit ja Kaali trahteris proovisime väga maitsev kooki rabarberiga. Teine päev ma pildistasin väga ilusad kohad.

(Svetlana J)

Teisipäeva hommik oli märksa lõbusam kui eelmine õhtu, sest hommikusöögiks ma sain nii palju kohvi nagu mu hing soovib. Lisaks sellele söögiruumis oli palju külalisi ja kõlas perfektne inglise keel. Täna me külastasime kahte kohta. Esialgu käisime pärandkultuurikeskuses. Minu arust see oli külalislahkus tipptasemel: hooliv perenaine, maitsev ja tervislik toit ja huvitav käsitöö ja palju tuulikuid. Oli kurb näha, et nende tiivad rohkem ei liigu, mitte kunagi. Ainult üks töötab siiani. Muide siin, Saaremaal on hästi palju tuulegeneraatoreid, neid on igal pool näha. See on tore, sest nad ei saasta loodust.

Kaali järvest jäi müstiline ja salapärane mulje.

Mulle tundus kogu aeg, et järsku vesi vahutab ja sealt ronib kaldale õudne ja jäle koletis. Mitte midagi ei juhtunud. Aga kõige rohkem avaldas muljet ärimees, kelle tugevates kätes on kõik see rahutu ja keeruline majandus. Olen natukene tuttav sellega, et oma äri on igavene peavalu ja suur vastutus. Minu arust tal oli ainult üks väike puudus: ta rääkis hästi kiires tempos ja ebaselgelt. Ma ostsin emale villased sokid ja loodan, et talle kindlasti meeldib.

(Tatjana S)

Eile mul oli suurim ja sügavaim mulje Kaali järvest, sellepärast kirjutasin oodi järvele.

Ood Kaali järvele

Palju aastaid tagasi

kukkus taevast tükk rauast, see oli nagu

langev päike, oli suur

plahvatus, inimesed

hirmutasid, puud

kukkusid, kivid kolisid

kohalt, moodustati

kraater ja põhjavesi

täitis kraatri

veega. Nii loodi ilus

järv. Tänapäeval

kasvavad seal vesililled

ja kalad ujuvad, teod

armastavad seda järve

Turistid imetlevad tema ilu.

Tänan Teid, Saaremaa,

looduse suurepärase

olemuse eest!

(Tatjana T)

Teine päev oli põnev. Me külastasime Angla tuulikutemäge, kus oli palju töökodasid. Meie grupp jagunes: pool gruppi oli puukojas, teine tegi viltimistehnikas mänguasja. Mina ise tegin kuumaaluse kadakarattast. Väga tore tegevus.

Veel oli leiva degustatsioon. Pärast seda me jalutasime ja vaatasime tuulikuid ja koduloomi. Olid kitsed, pardid, jänkud, haned ja väga uhke kalkun.

Teine huvitav koht oli Kaali meteoriidikraater. See oli ootamatu. Siis, kui ma nägin internetist, see oli väike järv, aga reaalselt suurem. Lõunasöök oli Kaali trahteris, kus ma sõin maitsvat seljankat ja väga maitsvat sooja leiba.

(Natalja)

12.06, KOLMAPÄEV: Tuletorn on tõeline tuuletorn! Ja jagatud õnn on suurem

Kolmas päev oli väga tuuline. Me tulime Sõrve poolsaarele. Tõusime tuletorni, jalutasime liivarannas Riia lahe ja Balti mere ääres. Olime militaarmuuseumis ja vaatasime Stebeli patareid.

(Svetlana J)

Tere, minu nimi on Sergei ja ma õpin eesti keelt. Kolmapäeval olime majakas, mulle tõesti meeldis see koht. Väga ilus vaade avaneb 52 meetri kõrgusel, leidsin õnne kivi ja ma jagan seda õnne oma naisega, kui ma koju tulin.

(Sergei)

Sõrve poolsaar on nagu mõõk, mis ulatub merre, seda valvab nagu vana sõdur vana tuletorn, mis ulatub nagu mõõk taevasse.

Sujuvad kivid asuvad tuletorni jalamil ja annavad meile õnne, kui me leiame kivi auguga. Kajakad valvavad oma pesasid, luiki lükkab tuul. Siin külastavad inimesed loodust.

Militaarmuuseum on nagu vana linnus, mis on täis väga vanu sõjareliikviaid ja ka teda valvab vana sõdur. Täname teda mälu kingituse eest. Kaldapuhmastikus on Stebeli patarei. Siin on lilled ja liblikad raudbetooni kõrval. Ohessaare kiviaias kasvavad kivide tornid, mis vastavad mere lainetele. Palju kive, karm loodus ja huvitav ajalugu. See on päeva lõpp.

(Tatjana T)

Täna ma olin tubli, sest enne hommikusööki jõudsin mere ääres jalutada. Aga kell pool kümme me hakkasime sõitma Sõrve poolsaarele, mis on Saaremaa äärmuslik lõunapoolne punkt. Siin asub Sõrve tu(u)letorn kõrgusega 52 m. Enne ma juba käisin Hiiumaal Kõpu tu(u)letornis ja minul kohe tekkis soov ja tahe ülesse ronida vaatamata sellele, et ma kardan väga kõrgust. Aga on vaja kindlasti sinna minna, kus elab sinu hirm! Olin tu(u)letorni tipus esimesena. Ülevalt avatakse täitsa vapustav vaade merele, aga tuul oli nii tugev, et ma kiirustasin alla.

Kaldal mul õnnestus leida auguga kivi. Pärast me külastasime miltaarmuuseumi ja Stebeli patareid. Minule jäi meelde militaarmuuseumi hooldaja, üle kaheksakümneaastane mees väga keerulise saatusega Enno Lind. Loodetavasti ta ise kogus suure armastusega kõike seda militaarvara. Mina äkki kujutasin ette, kuidas ta elab siin, ilmselt üksinda, sõjalise prügikasti juures jamillest ta meenutab õhtuti. Ta kutsus väga veel kord tulla.

Ohessaare pangal me ehitasime kividest tornid ja püramiidid. Loodan, et kindlasti tulen Saaremaale veel kord.

(Tatjana S)

Kolmas päev oli tuuline, aga tuul oli soe ja oli hea tuju. Me külastasime tu(u)letorni Sõrve poolsaarel. Tuletorn on 52 meetrit kõrge ja me olime üleval vaatlusplatsil. Väga ilus vaade. Otsime kivid auguga, mis annab rõõmu. Järgmine oli militaarmuuseum, kus oli palju sõjaga (seotud) asju. See mulle ei meeldi, sest see oli jube. Aga giid oli lahe. Pärast oli Stebeli patarei. See on ka sõja kaja.

Viimane oli Ohessaare pank.Väga huvitav koht. Ma ehitasin kivist väikse torni, sest tahan tulla tagasi Saaremaale.

(Natalja)

(Tatjana K)

13.06, NELJAPÄEV: maitsev ja märg ehk ei ole halba ilma…

Neljas päev oli maitsev ja märg. Me tegime jäätist. Pärast tulime Panga pangale. Seal on väga ilus. Pärast olime vanas lossis. Lõpuks me sõime juba maitsvat õhtusööki kuursaalis.

(Svetlana J)

Ma tahan sulle veidi öelda neljapäevast. Neljapäev ei olnud algusest peale (nii) plaanitud, kuid ma arvan, et see oli veelgi parem. Jäätist, mida olime valmistanud, sõime päikesepaistel.

Kalju on samuti väga ilus koht ja ma mäletan neid pelmeene matkaraja jaoks väga pikka aega. Me sattusime lossi paduvihmas, mis on väga sarnane keskaegsele ilmale.

Ja lõpetuseks tahan öelda, et loodusel pole halba ilma!

(Sergei)

Neljas päev huvitav. Me valmistasime omatehtud jäätist ja ja vahvleid, aga pärast proovisime seda. Teine koht oli Panga pank. See oli ilus looduslik koht, kus ma sõin pelmeene ja pildistasin palju loodust. Kolmas oli Kuressaare loss. Nägin palju eksponaate. Sajab vihma ja meil olid märjad püksid ja tossud. Aga torni kohvikus ma jõin kuuma teed ja oli hea. Lõpuks ma sõin suurepärase õhtusöögi ja maitsva juustukoogi. Oli tore!

(Natalja)

Esialgu mulle tundus, et tänane päev ei õnnestunud, sest seebikojas juhtus avarii ja selle asemel, et seepi teha, me valmistasime vahvleid ja jäätist. Muidugi, see oli huvitav kogemus: uued sõnad ja uued oskused ja meie perenaised olid toredad ja sõbralikud nagu kõik siin Saaremaal, aga ma tunnistan, et olen väga halb kokk ja toidu valmistamine ei ole mind vaimustanud mitte kunagi. Peale seda käisime Panga pangal, kust avanes imekaunis vaade merele

ja sõitsime Kuressaarde. Järsku taevas läks pimedaks ja hakkas kallama nagu oavarrest. Kui me jõudsime linna, oli väga kohutav bussist välja minna. Siin toimuski hästi kiire ja energiline jooks linnusesse. Peaaegu kõik tormasid nagu pöörased. Siiski me saime läbimärjaks. Muidugi see polnud väga lõbus, aga üldist tuju see ei rikkunud, sest meil juba polnud midagi kaotada. Linnuses mulle jäi meelde naljakas ekspositsioon nõukogude ajast. Õhtul me käisime söömas kuursaalis, kus olid jube maitsvad toidud ja kõlas hea vana rokimuusika täiesti minu maitse järgi.

Päeva küsimus: Millist jäätist talupoe perenaine ei valmista mitte kunagi? Vastus: pistaatsiajäätist, sest seda ei saa teha kohalikust toorainest.

(Tatjana S)

14.06, REEDE: lõhnavikerkaar, metsanümf ja tüngameistrid hoos

Viies päev oli väga huvitav. Kõigepealt me tulime Good Kaarma seebikotta.

Seal me tegime seepi. Oli väga huvitav. Pärast me tegelesime looduslike materjalidega. Valmistasime ilusad asjad. Terve päev oli väga maitsev söök.

Kui ma Saaremaalt tagasi tulen, ma mäletan kaua Saaremaad.

(Svetlana J)

Viies päev oli hea ja huvitav. Me valmistasime seepi erinevate lõhnadega ja erinevate lisanditega. Ma tegin kaks tükki: üks kadakamarjadega ja teine lavendliga. Väga uudne ja tore tegevus minu jaoks.

Pärast seda me looduse materjalidega tegime kaarte ja pildistasime pilte ja varem ma ei teadnud, et oskan teha huvitavaid asju. Loomulikult oli tore nii lõuna- kui õhtusöök. Arvan, et mul on suurepärane koolireis! Ma loodan, et me kohtume veel! Suur tänu õpetajale ja rühmale!

(Natalja)

Eile toimus siiski kauaoodatud külaskäik Kaarma seebikotta. Perenaine meeldis mulle kohutavalt esimesest hetkest. Minu arust ta on tõeline eesti naine: töökas, sõbralik ja lõbus. Tema suur ja vana kodu on täis lõhnu, laste joonistusi ja igasuguseid seepe ja ta rääkis meile oma tegevusest armastuse ja huumoriga. Kõik meie grupp valis lõhnad ja nuusutas kirega, kõik sõtkusid seebikooke hea meelega. Pärast me sõime õues maitsvat suppi.

Hotellis ootas meid jälle lõunasöök, mille oli valmistanud kuulus kokk. Õhtupoolikul korjasime lilli, kive ja käbisid. Me hulkusime metsas, pildistasime ja pärast meisterdasime naljakaid kaarte ja suveniire. Päev lõppes minu jaoks saunaga.

(Tatjana S)

Päeva märk oli lõhnad. Taimede lõhn, õlide lõhn ja seebi lõhn. See oli lõhnavikerkaar. Need lõhnad andis meile Good Kaarma seebikoda. Seal elab külalislahke pere. Perenaine on nagu metsanümf. Ta on kiire, lihtne ja naeratav. Good Kaarma on jube ilus koht. Siin on vanad hooned, metsad ja lilled. Me tegime ise seepi ja võtsime kaasa looduse. Ma võtsin roosi lõhna. Pärast lõunat olime looduses. Lõpuks ma nägin, mis kasvab hotelli lähedal. Me olime nagu loodusteadlased ja kunstnikud: käisime mere ääres, kogusime lilli, lehti, käbisid, puuoksi ja nii edasi. Värvisime kive ja tegime kaarte looduslikust materjalist. Eriti huvitav oli ülesanne, kus pidime oleme meediadisainerid ja tüngameistrid.

(Tatjana T)

Reede, nagu kõik varasemad päevad, oli rikkaliku jaoks huvitav. Reede peamine sündmus oli seebi valmistamine, mille me tegime oma kätega. See on teine ​​väike Saaremaalt pärit suveniir. Ma tahan öelda tohutu tänu meie õpetajatele Monikale,  Pillele ja Marinale, see reis ja koolitused toimusid kõige kõrgemal tasemel. Tänan teid väga. Ma jätkan eesti keele õppimist ja loodan sarnases projektis uuesti kohtuda. Tänan teid veel kord väga.

(Sergei)

15.06, LAUPÄEV: Päike kutsub!

KOKKUVÕTTEKS

Saaremaal väga ilus loodus ja ilm. See on võlusaar. Sõidust on jäänud soe ja hea mulje. Kõik ekskursioonid olid väga huvitavad ja teadlikud, aga Kaarma seebikohas on üldse väga salapärane ja võluv koht. Kõik on väga hästi organiseeritud ja väga head õpetajad. Lõpuks tahan kõigile, kes siin osales ja kõigile, kes siin oli öelda tänan.

(Teymur)

(Tatjana K)

Ilusat Eesti lipu päeva!

04.juuni on Eesti lipu päev.

Varahommikul baari ees kamp kakleb, avatud sul sahtel

enne lauldi vabaduse nimel, ja sina seal üleval kahtled

huulepulka ei pressi, lattet aint, sest see on tervislik

palju stressi, sest laenatud kõik mis tehislik

maailma nähtud Anetil, pappi on Ivanil tehtud

Krista hing januneb rohkemaks – on küll maasikas ja Lexus

äkki oled oma elu lõksus, äkki see on lõpp sul

päike paistab inimestele, aga sulle kõrvetab põrgut

kui keegi kirjutaks üles rõõmu, tuuled ei võtaks mõõtu

kirjutaks sulle vabaduse maitse, annaks sõõmu

seniks aga..

vehime viha, vehime kuulsust, paneme pange

paneme paika, paneme üles, aga ei hinga sinimustvalget

kõike teeme enda nimel, raha nimel

a sinimustvalge on tasuta

kõik aeglustavad aega ja teevad  asju kiirelt

a sinimustvalge on aegumatu

hõiskab lippu rahvusvähemus, uhkelt riides

ma ei astu ju ligi, et  hey mr nice guy

sa minu lippu usid with a wrong accent..

ma ei astu ju ligi, et kuule devuchka

sa vale aktsendiga lipu hõiskad!

Lipp me peegelpilt, ei mäleta ühtki ajalehe rida

mis tuletaks meelde, et essana tervitab päikest ju Ida..

..-Virumaa, keeleõpetajate hinged on ju ilusad

aga asendades asendusõpetaja asendajat niruna..

tunneb ta seal ülevalt, et andke tal´ kaks milli

ja ta toob kakssada õpetajat -las nad siin chillivad

no meil toila, narva-jõesuu, promenaadil musi

a kui juba musi, siin teine värk, peab kinkima rohkem lilli ja kingitusi

vene pruta ei salli, kui sa kümme aastaid lilli ei kingi

muidugi võid rõhuda ju et meil võrdõiguslikkus

vahel tundub, et aint sina seal ülevalt näed suurt pilti

kui aint võetaks sind ka kampa, kui vehitaks võidulippu

tean et nutad tol päeval, tunned kõrvalejäetuna

triigid ära kleidi, et tunda kõrvaljäetuna

kirjutasid ülevalt profiiili ühiskonda, aga mis on sahtlis

kaotasid ülevalt võtmed, ja uksed ei jäänud lahti

kaunistame vähe hingi, aga koristame tublisti kodusid

armastame üksteist pooleldi ja suhtleme jobusti

klassi ees, esta õps, kannatlikut kannab ta

a siis tuleb ikka mingi jobu ja küsib: ou kuule mis keeles sa armastad?

Kui me ei tee seda enda nimel, venna, pere nimel

vere nimel, ilusate sõnade nimel

siis ehk avastame ennast hilisöösel juurdlemas

et on tore, et meist on miskit ülevamat, miskit suuremat

päikest esimesena tervitamas,

piiri kaitsta tankide ja sõnadega,

lipuga saab ilu

aga keelega sinust sõpra teha..

… luuletas Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin.

Kursused lõppevad ja õpetajad lõpetavad kursuseid..

Varsti lõppeb Eesti keele majade esimene õppeaasta. Paralleelselt on eesti keele õpetajatel ja majade juhatajal olnud võimalus osaleda Avatud Meele Instituudi põnevatel koolitustel. Koos koolitajatega võeti oma senine teekond kokku. Ja seda tehti lõbusa kunstinäitusega, kus igaüks sain joonistustega oma senist teekonda väljendada. Pärast andsid kolleegid tagasisidet. Et kogemus paremini meelde jääks, kirjutasid õpetajad tagasisidest luuletuse.

Siin mõned näited:

Pille Maffucci

August välja!

Algab seiklus:

nunnu, armas, tore see.

Liikumine ilu pant,

varsti tuttav Narva kant.

Elron on kui teine kodu,

olgu päike, olgu udu.

Tagant ikka tõukab ind.

teed meil näitab sinilind.

Keelemetsas valmib tee.

takistustest probleeme ei tee.

Margarita Källo

„Ideest reaalsuseni“

Iga suur tegu algab mõttest, ideest, unistusest,

Mis vahest tundub ebareaalne, kosmiline või lausa teisest maailmast.

Ta on alguses nii pisike, et on tarvis teleskoopi, et seda silmaga näha.

Idee realiseerimise teel tekib palju takistusi, mis vahest tunduvad ületamatud.

Probleemide rägastik toob meid roosa pilve pealt maa peale.

Aga õpetaja DNA teeb oma asja ja toob selget mõtet

Ning pilved taganevad, päike saab võimu ja imepisikesest ideest saab reaalsus.

Julia Viirsalu

Tee Jaapanisse.

Jaapan unistuste maa, ma roolis sõidan sinna,

ei tunne rahvast ega maad,

kuid helge tulevik mind kutsub sinna…

 Mu elu kindlameelne siht mu silmapiiril

 juba kus selged ootused ja teadmiste kiht

ning lõbusate inimeste täis tuba!

Monika Sooneste

Tiigrikutsu

Mul juba sünnist saati 

tiigrisüda sees

Mul kõik on õed ja vennad

eesti keele maja sees

mul isa kährik, ema loomaaias käind

kuid inimesi olen 

kõige rohkem näind!

Ise olen tiigrikutsu 

ja ma ei karda kedagi!

Mul eesti keel on veres

liha ma ei söö

ma olen iseseisev

ohvrit ma ei löö

mul häälik pehme – tugev

raskusi ei tee

mu sõbrad on mu “kari”

suurepärane!

Sest et olen tiigrikutsu

ja ma ei karda kedagi!