Helimuinasjutt “NÖÖP” kolmas peatükk – “NÕIDUMINE”

Tükk aega Sõnapoiss vaikis ja jälgis värisedes ümbrust. Kui ta silmad olid pimedusega harjunud, märkas ta, et tema ümber kogunevad lõrisevad suurte kihvadega loomad. Nad meenutasid hunte. Appi, millised kollased silmad neil olid!

„ME SÖÖME SU ÄRA! ME SÖÖME SU ÄRA, VÄIKE JÕNGLANE!” mörisesid nad kooris, samal ajal kihvi paljastades ja pidevalt maad kraapides.

Poiss lõi tõsiselt kartma. Nüüd hakkasid kõik puud huilgama, kui üksi nad on. Mürgihundid aga lähenesid ja lähenesid, varsti oli ta ümber piiratud.

Seal lõrisevate ja kurjade mürgihuntide piiramisrõngas taipas ta, et tegelikult tuleb armastada vaid üht asja. Elu. Elu oli kui kingitus, sest igaühele ei ole antud võimalust elada. Poiss nägi nüüd selgesti, kui ilus oli avar taevas vihmapilvede tagant paistvate tähtedega ja kui pisikesed ja õrnad olid vihmapiisad, mis talle pähe kukkusid. Nüüd aga haaras üks mürgihuntidest tal õlast, paljastades oma hiigelkihvad, et poissi hammustada.

Aga just sel hetkel sööstis kiiruga kohale Öökull, kes huikas:

„OOODAKE, UU-UU-UU, OODAKE, OODAKE!”

Kõik mürgihundid jäid tardunult seisma. Öökull istus oksale ja hakkas kõnelema:

„Kallid mürgihundid, te ei saa inimest ära süüa! Sest siin läheduses peavad inimesed jahti! Sestap peate põgenema, et ellu jääda. Nad on üsna lähedal. Võimalik, et mõni teist saab surma! Aga kui te selle väeti poisi ära sööte, siis on inimesed nii vihased, et nad lasevad teid kõiki maha! Minge parem ruttu ära!”

Koledad loomad vaikisid, oli kuulda vaid nende valju hingamist. Siis vahtisid nad paaniliselt puude taha, et näha, kas kurjad inimesed on juba teel. Kuna ohtu ei paistnud, läksid nad omavahel vaidlema. Poiss ja öökull kuulasid seda vaikides.

„EI, SÖÖME POISI ÄRA, ME POLE PIKKA AEGA SÖÖNUD!”

„EI, INIMESED LASEVAD MAHA MEID!”

„ME PEAME PÕGENEMA!”

Äkki kõlas raksatus ja kõik hundid kohkusid. Nad vaatasid üksteise poole, ulgusid meeletult ja otsustasid pageda. Öökull ja poiss kuulsid veel viivu nende valju ulgumist ja mörinat Järsku jäi kõik vaikseks. Ainult puude hala oli kosta.

„Ma tänan teid, öökull härra, et te mind päästsite!”

„Vaata, ma olen lugenud palju metsaraamatuid, lennanud mitme maa ja mere taha, külastanud paljusid paiku ning näinud kõige targemaid loomi ja inimesi. Olen õppinud loomade ja inimeste keelt, proovinud keerulisi ja lihtsaid asju, et mõista, mis on tähtsaim arusaam elust. Ja tõtt-öelda sain alles hiljuti aru, et kõige tähtsam on mõista, et elu on kingitus. Et see, et me elus oleme, on juba väärtus. Sest tegelikult oli suur tõenäosus, et kurekesed lapsi tuues oleksid väga vabalt võinud meid maha unustada ja seega poleks me kunagi sündinudki. Aga kuna meid on valitud mitme miljoni lapsukese seast välja, on meile antud kallihinnaline ja eriline võimalus!”

Poiss mõtles kaua ja lausus siis:

„ Aga miks ma seda alles siis taipasin, kui mu elu ohus oli?”

„Tihtipeale mõistavadki inimesed ja loomad seda siis, kui nende elu on ohus. Alles siis märkavad nad oma elu ja ümbritsevat – naeratavaid linde, armsaid mõmmisid ja päikest. Alles siis väärtustavad nad sulisevat oja ja vabastavaid tuuli. ”

„ Aga … aga … kas tõesti tulevad siiapoole inimesed? Äkki aitavad inimesed mul koju jõuda! Mul on nälg, janu ja koduigatsus. Pealegi näib, et ma olen eksinud!”

„Ei, tegelikult ei ole ühtegi inimest tulemas. Ma lihtsalt valetasin, et neid ära ajada. Sina aga taipasid, et elu on kingitus. Inimene, kes on seda taibanud, peab ise oma tee leidma,” huikas öökull ja vehkis tiibadega. Siis hakkas ta oma kehalt mustust nokkima. Puhtas linnus puhas vaim.

„Jäta meelde, selleks et kingitust nautida, peab vahel koledaid ja pimedaid aegu olema. Nii saad elu headusest paremini aru. Jõudu ja edu!” hüüdis öökull ja kadus tugevate tiivalöökide saatel pimedasse öösse.

Poiss jäi üksi ja nuputas, mida nüüd peale hakkata. Ta otsustas edasi kõndida, et mitte selles õudses kohas passida. Ta kartis, et jälle tulevad mürgihundid, kes teda ära süüa tahavad. Poiss marssis rutuga mööda ulguvatest puudest ja räuskavatest varestest ja üritas mitte kõrvale vaadata, sest igal pool oli silmi, hääli ja olendeid. Kõik nad tardusid, kui poiss möödus, ja paljud püüdsid teda haarata, kuid ei suutnud, sest poisi samm oli liiga kiire.

Pärast kaht tundi kõndimist nägi ta metsaserval imeilusat järvekest, kus ujusid luiged ja mille kaldal kasvasid kõige ilusamad taimed. Poiss lihtsalt pidi sinna minema, et järvest juua. Samal ajal hoiatasid aga luiged:

„Mürgijärv! Mürgijärv!”

Korraks poiss tardus, ta kartis, et äkki tõesti on järv reostatud, kuid vaadates neid ilusaid taimi ja läbipaistvat vett, ei uskunud ta seda. Ta leidis, et luiged tahavad teda ära ajada, et siis rahulikult omaette olla. Sestap otsustas poiss siiski vett proovida, et tunda, kas sellel on mürgi maitset. Imelikul kombel maitses järvevesi kui kokakoola ja poiss hakkas ennastunustavalt jooma.

Aga ta ei teadnud, et vees olid tehaste mürgid ja muud koledused, mis maa-aluseid voolikuid pidi siia Üksikusse Metsa voolasid. Poiss ei teadnud kollikoka mõju, tal polnud aimugi, et sedasama mürki olid joonud need mürgihundid, kelle silmad olid kollased ja kihvad maani. Veel hullem oli see, et vesi mida ta jõi, kaotas igasuguse maailmaarmastuse.

Õnneks saabus varsti hommik koos päikesega. Poisi jalad said märjaks, kui ta kastestest sõnajalgadest üle tatsas.

Varsti hakkas Sõnapoiss hääletama ja pärast tundi võttiski teda peale uhke džiip, kus istus Tehase-Taavo. Taavo hakkas kohe Sõnapoisile kiitma, kui palju naisi tal on.

„Elama peab nii, et sul on alati palju naisi oleks!“

„Kus sa praegu üldse käisid?”

„Ma käisin üht kokakoolamaitselist järve vaatamas. Ma käin seal tihti puhkamas ja noh, muidugi kollikokat joomas! Võtan sealt alati pudeliga kaasa ka, see annab mulle elujõudu! Noh, ma olen kokakoola vabriku direktor.”

Poiss vaatas mehele otsa ja taipas. Appi! Selle mehe silmad olid kollased nagu mürgihuntidel!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s