Minu Narva – ilu ja valu

Eesti keele õpetaja Krismar Rosin palus B2 taseme õpilastel kirjutada oma kodulinnast:

Olga Kukk kirjutab: “Narva on mitte suur linn, aga lemmiklinn minu jaoks. Ma olen sündinud Narvas ja ma olen täiesti kindel, et Narva on  igavesti minu südames.

Narva on kõige kaunim linn.Minu linnas on palju rohelisi puid ja ilusaid lilli. Minu linnas on värske õhk, puhas jõgi ja oleme Balti meri lähedal.Narvas elavad elurõõmsad inimesed.

Narva linn areneb praegu tormiselt.Narva linna  on ehitatud mitmed kauplused, elumajad, puhkamiskohad ja tervisepargid. Narva on ajalooline linn, siin asub nii palju vaatamisväärsusi( Hermani loss, Bastiionid, ajaloolised honed). Minu linnas on mõned probleemid, eriti aga hariduses ja eriarstidega.

Mõned noored eelistavad sõita Narvast ära pärast keskkooli või põhikooli, sest et linnas ei ole piisavalt kohti, kuidas noored võivad õppida tasuta ja erialad on piiratud. Noored ei saa areneda Narvas ja nad lahkuvad Narva linnast.

Elanikud ei ole eriarsti valikuga rahul.Kui inimestel tekkivad probleemid tervisega ja on vaja kiiremini tervaks saada,  siis enamik inimesi peavad sõitma Tallinnasse või Tartusse, kus on nii palju eriarste ja tervisekeskusi.Inimesed peavad kulutama oma raha reisiks, et olla terve. 

Narva tuleviku jaoks on vaja arendada noori ja tagada neile tasuta eriharidus. “

Julia Bodogovskaja kirjutab:

“Ma elan Narvas juba 17 aastat ja selle aja jooksul  olen armastanud seda linna. Meie Narva on väga kaunis ja hästi hooldatud linn ilusa loodusega.Linnas on riikliku tähtsusega Narva Bastionid. Narva asub kahe riigi piiril – Eestimaa ja Venemaa. Jõe vaateplatformist saame me imetleda, kuidas kõrguvad kaks kivilossi: saksa rüütliloss Hermanni Linnus ja vene Ivangorodi kindlus.Narva jõepromenaad laiub Narva jõe Viktoria bastionist kuni Narva Linnuse jalamini.

Kahjuks on Narval ka teine pool. Narva valu – see on inimesed, kes lahkuvad Narvast. Viimasel aastal kaotas Narva umbes 1000 elanikku. Nad sõidavad Narvast ära, sest linnas on madal elatustase – ei ole hästi tasustatud tööd ja puudub pikem perspektiiv. Selline olukord on väga kurb.

Loodan, et tulevikus eluolu Narvas paraneb.”

Kuidas me Narvas Eesti sünnal mängisime

Ega sina eelmisel neljapäeval „Eesti mängust“ osa saanud? Sammud mööda krabisevat lund kunstigalerii poole, paned jope ära ja jääd, suu ammuli, maale imetlema! Kunstigalerii juhataja Deniss Polubojarov tutvustab neid hea meelega. „Ja see maal maksab 2 miljonit eurot,“ räägib ta.

Tundub kõhedust tekitav? Ära muretse! 21. veebruaril mõtlesime meie Narvas vaid mängule, „Eesti mängule“. Meie mängule, kus võtsime sul käest ja lihtsalt julgustasime sind Eestist rohkem teada saama, proovima, mängima! Just – m ä n g i m a! Panime galeriis kümnesse nn peatusesse oma töötajad, õpetajad ja vabatahtlikud. Muidugi lõi kaasa ka SA Narva Muuseum. Kuidas särasid õpetaja Pille silmad, kui ta teile Eesti muusikat tutvustas! Õpetaja Julia pani teid põnevaid uudiseid kirjutama ning õpetaja Monika kontrollis, kus asuvad Ida-Virumaa vaatamisväärsused. Meie rakendusvaldkonna juht Veronika Stepanova kontrollis, kas olete sõitnud rongiga ja hankespetsialist Anna Fetisova vaatas, kuidas on lood Eesti retseptidega. Kuidas seda pikka poissi ikkagi tehakse? Meie vabatahtlik Artjom Romanov möllas kuulsate inimestega, uuringute valdkonna juht Olga Loitšenko rääkis teile rahvusloomast. Kuid ärge muretsege – isegi kui hundist räägiti, siis hunt ise kohale ei ilmunud.

Aga kes on see vahva mees oma ravimipurkidega? See on ju ajalooõpetaja Tanel Mazur, kes kontrollis, kuidas tunnete ravimtaimi. Aga see agar naine oma rahvariietega? SA Narva muuseumi tootearenduse ja teenindusjuht Kristel Habakukk ja tema põnevad töölehed. Juba ootabki teid õpetaja Marina väikese viktoriiniga. Nii soojad inimesed, nii palju elevat sädistamist!

Õppijad julgustasid üksteist ja vahel vaidlesid ennastunustavalt, kas tegemist on siidi või villaga. Töötukassa tragi pere tormas peatusest peatusesse, ise skandeerides: saime maksimumpunktid! Kusagil murdis Narva noortekeskuse nooruslik punt pead selle üle, millise laulja pildiga on tegu. Narva haigla töötajad kuulasid mõtlikult Nublut: millest ta ikkagi räpib? Narva kolledži välistudengid nuputasid, mida tähendab sõnapaar hundikaigast andma? Mõtlikud politseinikud aga juurdlesid selel üle, kas Jäneda peatus on enne või pärast Kehrat. Kuidas meie seda teadma peaks, imestas joviaalne Elke Narva tiim. Nemad on ju kõik autoinimesed! Narva Pähklimäe gümnaasium aga sirvis Põhjarannikuid, et Julia palvel artikkel ära lõpetada. Kui üks peatus sai tehtud, pidi ju kohe edasi tormama: kes tahtis võita, kes aga uusi teadmisi omandada.

Tähtis polnud mitte osavõtt, vaid uued teadmised, keel ja keele praktiseerimine, mängimine ja see, et Narvas tähistati koos eesti keele aastat. Igasuguste aktsentidega, rahvuste ja inimestega!

Esikolmik selgus aga tihedas rebimises. Kolmanda koha tõid haiglaruumidesse vapralt tagasi SA Narva Haigla töötajad. Narva Pähklimäe gümnaasiumi võistkond tuli teisele kohale. Valju aplausi saatel võitis Narva eesti keele maja esimese „Eesti mängu“ Töötukassa, kes palus kõikidel osavõtjatel tulevastel nädalatel oma teadmisi regulaarselt kontrollimas käia. See oli muidugi nali.

Justkui võlumaailm, eks? Kahju oli lausa nende kaunite maalide juurest ja maagilistest ruumidest lahkuda. Aga näed, õpetajad lehvitavad! Lehvita vastu! Pühapäeval lehvis ka meie lipp.

kirjutas Narva eesti keele maja eesti keele õpetaja Krismar Rosin

Minu Eesti – ilu ja valu

See on raske teema, sest minu jaoks Eestimaa on kolmeosaline riik. Ida-Viru on esimene osa, Võrumaa on teine ja ülejäänud on kolmas.

Ma olen sündinud Narvas, see oli vene linn. Iga suvi sõitsin ma vanaema juurde Võrumaale, Misso valda, kus elab Seto rahvas. Nendel on erinevad kombed ja traditsioonid. Ja keel on ka teine. Vot nii: mul on kaks kodulinna.

Mäletan huvitavat lugu. Kui  vanaisa oli haige, läks ta arsti juurde Tallinnas, (tal oli suur habe) ja rääkis oma eesti keeles. Aga arst ütles nii: “Jõuluvana, rääkige vene keeles, selle pärast ma ei saa sinust aru!” 🙂

Aga kui ilus loodus on Eestis! Metsad ja järved! Võrumaal on murakad! Me korjasime iga suvi vanaemaga ja ta keetis moosi ja džemmi.

Ma arvan et riigipoliitika on meie valu ja ma ei taha sellest rääkida.

Natalya Repetskaya, Narva eesti keele maja kirjutamiskursusel osaleja

Mida ma teeksin miljoni euroga?

Tere, õpetaja!

Ma kirjutan  oma plaanist, kui mul oleks miljon eurot. Mulle meeldiks   alustada uut äri, kuna tahaksin ärimeheks saada. Ma sooviksin kasutada poolt miljonit. Ma avaksin kolm Pakistani restorani: Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ma tahaks pakkuda Pakistani toitu, näiteks biryani, karri, daal jm.

Ma sooviksin poolt miljonit eurot nii kasutada: ostaksin maja ja auto. Mulle meeldiks osta maja Tallinnas ja autoks BMW. Miks ma tahaks osta maja Tallinnas? Sest Tallinn on suurim linn Eestis ja ma sooviks osta BMW, kuna BMW on ilusa disainiga . Kui ma oleks ärimees,  siis ma vajaks autot. Ma peaksin siis iga päev liikuma.

Kui te annaks miljoni eurot, siis alustaksime äri koos. Kui teil on vaba aega homme, siis arutame koos.

Loodan sind varsti näha. Ma ootan sinu vastust.

Yar Muhamad, Narva kolledži õppejõud (A2 kirjutamiskursus)